KUULA LUGU

  • Liisi Koikson Detsembrikuumus

RAHASTAJAD

  • Eesti 90
  • Eesti Kultuurkapital
  • EFSA
  • Tallinn
  • Eesti Rahvusringhääling
  • Kultuuriministeerium
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • GILD
  • Eesti Finantsinvestorite Grupp

Tankikuuride juures. Ella Maria Alas-Allik

Elasime Püssirohu tänav 6 (Püssirohu ja Aafrika tänava nurgamaja). Meie maja vastas, Aafrika tänaval, olid tankikuurid, ümbritsetud mitmekordse traataiaga, vahisõdur jalutas, püss õlal edasi-tagasi. Sinna lähedale minek oli meile, lastele, vanemate poolt rangelt keelatud.

Mäletan, et meid vennaga aeti öösel üles, ema pani meid voodi servale istuma ja hakkas riidesse panema. Just see pilt on meeles, kuidas unisena istusime (vennas, minust poolteist aastat noorem, tihkus nutta) ja ema toppis meile villaseid sukki jalga, ise nuttis ja kordas – lapsed, sõda on lahti. Isa jooksis välja, ema nuttes järele – ära mine, tapetakse. Istusime unistena toas, mantlid-mütsid seljas, et vaja keldrisse varjule minna.

 

Väljas mürises, koridoris oli lärm. Vaatasin ukse vahelt – maja koridori toodi paraaduksest sõdur, keda oli jalga lastud.

Majarahvas oli kogunenud koridori, toodi tekid ja sõdur pandi põrandale pikali. Ka see pilt on meeles, kuidas ta seal põrandal lamas, tekk peal ja oigas. Maja mehed läksid voorimeest otsima, et sõdurit haiglasse viia.

Ema hüüdis isale – Jaan, ära mine, sul lapsed kasvatada. Mäletan just ema häält, kui ta üle koridori hüüdis. Naised takistasid mehi kartuses, et nendega midagi juhtub. Väljas lasti püsse.

Hiljem ema rääkis, et kommunistide auto olevat tulnud Püssirohu tänavalt, “ülestõusnud” olevat püssipäradega väravalukud purustanud, väravad lahti teinud, et siis tankidega minna Balti jaama vallutama. Eesti sõdurid takistanud neid, ei lasknud tanke välja viia, seepärast neid lastigi püssist.