KUULA LUGU

  • Liisi Koikson Detsembrikuumus

RAHASTAJAD

  • Eesti 90
  • Eesti Kultuurkapital
  • EFSA
  • Tallinn
  • Eesti Rahvusringhääling
  • Kultuuriministeerium
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • GILD
  • Eesti Finantsinvestorite Grupp

Lugu Mart Laarilt. Jaanus Nurmoja

Pakuksin üht seika (tõestisündinud või legendi, vahet pole), mida kuulsin 1985. aastal ühel vanalinnaekskursioonil Mart Laarilt:

Nimelt olevat kindral Põdder, pärast seda, kui ajas röögatusega „Häire!“ üles ohvitseride kasiinosse tukkuma jäänud sõjaväelased, tormanud ka ise „objektile“. Telegraafimaja juures tulnud talle mõte sekkuda võitlusesse ka vastasmajast. Nii läinud ta kõige ülemisele korrusele ning koputanud või helistanud kella ühe korteriukse taga.

 

Ukse avanud keegi üksik äsja voodist tõusnud neiu, kes olnud öösärgi väel ja väga hämmingus, nähes uksel seismas vanaaegset tüüpi kõvera püstoliga, vuntside ja ümmarguste prillidega kass Basiliot meenutavat vanameest (see oli kindral Põdderi värvikas kirjeldus Mart Laari suust) ja kuuldes tema küsimust:  "VABANDAGE, PREILI, KAS MA TOHIN TEIE JUURES PAAR PAUKU TEHA?"

Jahmunud neiu ei osanud muud kosta, kui et „Jah, palun!“ ning lasknud kindrali sisse. Läinud siis kindral Põdder akna juurde, teinud selle lahti, sihtinud püstoliga üle tee asunud telegraafimaja aknaid ja tulistanud kaks lasku. Siis tõusnud püsti, öelnud südamest, otsekui kergendustundega: "AITÄH!" ja läinud minema. (Neiu polnud sõnagi lausunud, ainult vaadanud paigaletardunult järele, nagu oleks kummitust näinud).

Muid juhtumeid te arvatavasti juba teate, nagu näiteks seda, et riigivanem putšistide eest igaks juhuks pesukorvi peideti.